Miina Härma

(9. veebruar 1864 – 16. november 1941)

Helilooja, koorijuht, pedagoog – naiste teerajaja muusikas

Miina Härma oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht.

Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt, kellega tutvus teismeliseeas “Vanemuise” segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ”Isamaa, õitse sa!”, 1883–1890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen).

  • Miina Härma
  • IMG_4015
  • IMG_4016

Õpingute järel töötas Miina Härma Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas seal ka eesti lastekoori. Esines organistina Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal. 1894–1903 oli elas Tartus, kus asutas segakoori (1894), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ”Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud” (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu. 1895. aastast alates kogus Eesti läänerannikul rahvaviise, korraldas maakondades laulupäevi ja -pidusid. 1903–1915 elas Kroonlinnas, oli klaveriõpetaja ja organist, 1915. aastal naases Tartusse. 1917–1929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964. aastast Miina Härma nime. Oli “Eesti Muusika Kuukirja” peatoimetaja ja “Muusikalehe” toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist. Miina Härma valiti on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside ja organisatsioonide auliikmeks. 1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks.

Tema Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng “Murueide tütar’” (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ”Kalev ja Linda’”, üle 200 koorilaulu ja soololaulud. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude kavva. 1894–1928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus “Laulmise õpetus koolidele”. Tõenäoliselt on tänapäeval tema tuntuim teos mitmest rahvaviisist kombineeritud koorilaul “Tuljak”, millele kirjutas sõnad Karl Ferdinand Karlson ning millele on rahvatantsu seadnud Anna Raudkats.

Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist on leitav telesaade “Mälestusi Miina Härmast” (1989), kus kõlab ka tema looming.

Tekstide koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) materjale.