Heli Lääts ja Peeter Saul
(24.06.1932 – 16.02.2018) ja (26.01.1932 – 2.07.2014)
Kaks armastatud muusikut – Heli Lääts ja Peeter Saul – jagavad ühist mälestuspinki, samamoodi nagu nad jagasid 56 aastat ühist eluteed, loomingut ja lava.
Saaremaal Kuressaares sündinud Heli Lääts lõpetas 1960. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi klassikalise laulu erialal, kus sai esimese eesti lauljana estraadi- ja kammerlaulja kutse. Lääts oli Eesti üks tuntuimaid, staažikaimaid ja isikupäraseimaid levilauljaid, kes esines ka kammerlauljana, osales estraadietendustes ja esitas lastelaule. Tema repertuaar oli lai ning paljud heliloojad soovisid oma laulude esmaesitajaks just Heli Läätse.
Heli Lääts kuulus 1953–1956 Eesti Raadio naisansambli ja 1957–1961 naistrio koosseisu, oli 1957–1974 Emil Laansoo ansambli solist. 1957–1987 oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist ja 1966–1974 estraadistuudio pedagoog. Lisaks lauljakarjäärile pühendus Heli Lääts ka muusikahariduse edendamisele ja noorte lauljate juhendamisele.
Tuhandete Eesti inimeste südames on koht Heli Läätse unustamatutel lauludel “Ei me ette tea”, “Oma laulu ei leia ma üles”, “Tsirkus”, “Tänav, pink ja puu”, “Kaunid baleriinid”… seda loetelu võiks jätkata veel pikalt. Tema panust Eesti kultuurilukku on tunnustatud mitmete autasudega, sh Eesti NSV teeneline kunstnik (1970) ja Valgetähe V klassi teenetemärk (2004).
Tallinnas sündinud Peeter Sauli muusikutee algas Tallinna Muusikakoolis, mille ta lõpetas 1950. aastal klaveri erialal ning 1957. aastal muusikateooria erialal. Saul õppis veel 1950–1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas ja 1957–1961 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki klassis. Lõpetas 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi puhkpilliorkestri dirigeerimise erialal ning täiendas end 1971–73 Leningradi konservatooriumi kaugõppes (juhendaja Ilja Mussin).
Peeter Saulist sai erakordselt populaarne klaverimängija ja dirigent, kes muuhulgas mängis üle 30 aasta klaverit Emil Laansoo ansamblis ning dirigeeris suuri sümfooniaorkestreid lisaks Eestile ka Soomes ja Nõukogude Liidus, hiljem Venemaal. Võimeka arranžeerijana seadis ligi 5000 muusikapala peamiselt Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestrile, aga ka sümfooniaorkestrile, oli mitme filmi muusika dirigent. Tihe koostöö oli ka abikaasa Heli Läätsega, kellele Peeter Saul seadis lugematu arvu lugusid, tihti saatis teda ka kontsertidel.
Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist on leitav Heli Läätse stuudiokontsert (1988), kus teda saadab Tele-Raadiokomitee kontsertorkester Peeter Sauli juhatusel.
Tekstide koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) materjale.