Ester Mägi
(10. jaanuar 1922 – 14. mai 2021)
Helilooja, pedagoog – rahvaviiside austaja
Ester Mägi oli helilooja, kelle pika elu- ja loominguteel olid keskel kohal kammermuusika ja koorilooming, valdavalt põhinevad tema heliteosed eesti rahvaviisidel.
Klaverimängu alustas ta iseseisvalt oma õdede ja venna eeskujul, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare juhadamisel. 1951–1954 täiendas ta end Moskva konservatooriumi aspirantuuris professor Vissarion Šebalini juhendusel. 1954–1984 oli Mägi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, aastast 1977 dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.
Ester Mägi teosed on kõlanud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, USAs ja Austraalias. Tema kammermuusikat on esitanud nimekad eesti ja välisriikide interpreedid ja kollektiivid. Tema orkestriteosed on kõlanud juhtivate Eesti dirigentide juhatusel. Mägi kooriteosed kuuluvad paljude Eesti kooride püsirepertuaari ja on auhinnatud paljudel laulukonkurssidel.
Loomingulise tegevuse eest pälvis Ester Mägi arvukaid preemiaid: Nõukogude Eesti preemia (1980), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1985), Eesti muusika aastapreemia (1991), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1999), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2008). Talle omistati ENSV teenelise kunstitegelase (1971) ja ENSV rahvakunstniku (1984) tiitlid. Teda autasustati Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998) ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga (2014).
Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist on leitav telesalvestus “Rahvakunstnikud: Ester Mägi” (1987), kus Ester Mägi räägib oma loomingust.
Tekstide koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) materjale.