Cyrillus Kreek

(3. detsember 1889 – 26. märts 1962)

Helilooja, koorijuht ja rahvamuusika uurija – rahvusliku helikeele kujundaja

Cyrillus Kreek oli üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid, kelle muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed.

Muusikaõpinguid alustas ta Haapsalu Nikolai koguduse koolis ning 1908. aastal asus õppima Peterburi konservatooriumis trombooniklassis, kus jätkas ka kompositsiooni ja teooria õpingutega. Õpingud jäid Esimese maailmasõja tõttu lõpetamata, kuid Kreek asus tegutsema muusikaõpetajana Eestis töötades Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta oli Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud ning Tallinna Konservatooriumi teoreetiliste ainete õppejõud (1940-1941, 1944-1950), 1947. aastast teooriakateedri juhataja.

  • IMG_4012
  • IMG_4011

Cyrillus Kreek on andnud hindamatu panuse eesti rahvamuusika kogumisse ja säilitamisse, võttes esimesena rahvaviiside kogumisel kasutusele fonograafi. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 laulu ning loomingus ligi tuhat rahvalaulu- ja tantsuviisi.

Cyrillus Kreegi mälestuseks on Haapsalus avatud tema kodumajas asuv muuseum ning tema mälestussammas Väikese Viigi kaldal. Tema pärandit Kreegi loomingut tähistatakse igal aastal Haapsalus toimuva festivaliga, mis toob kokku koorid ja muusikahuvilised üle Eesti.

Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist on leitav neljaosaline raadiosaade “Cyrillus Kreek. Helilooja ja tema aeg”, mis on pühendatud helilooja 120. sünniaastapäevale.

Tekstide koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) materjale.