Alo Mattiisen

(22. aprill 1961 – 30. mai 1996)

Helilooja ja muusik – isamaaliste laulude hele leek

Alo Mattiisen oli helilooja, muusik ja ansambli In Spe liige, kelle lühike, kuid intensiivne elu ja looming mõjutavad eesti muusikat siiani. Protesti- ja isamaaliste lauludega Eesti taasiseseisvumise eel kirjutas ta end igaveseks laulva revolutsiooni keskmesse.

Muusikaõpingud algasid Jõgeva Lastemuusikakoolis, 1984. aastal lõpetas Alo Mattiisen Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogika eriala Heino Rannapi juhendamisel ning 1988. aastal kompositsiooni eriala professor Eino Tambergi juhendamisel.

  • Alo Mattiisen
  • IMG_4002
  • IMG_4003

1983 aastal liitus Alo Mattiisen ansambliga In Spe, asendades Erkki-Sven Tüüri. Ta tegutses ansamblis klahvpillimängija ja heliloojana kuni 1993. aastani. Lisaks ansambli tegevusele töötas ta muusikaõpetajana Jõelähtme koolis, muusikatoimetajana Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis ning hiljem vabakutselise heliloojana.

Tema loomingu hulka kuulub ligi 200 helitööd erinevas žanris ja erinevatele esitajate koosseisudele, Mitmetahulises laululoomingus, mille põhiosa moodustavad levilaulud, on Mattiisen kasutanud kõige enam oma klassivenna, luuletaja ja kirjaniku Jüri Leesmendi tekste. Mattiiseni laule on esitanud Ivo Linna, Henry Laks, Silvi Vrait, Antti Kammiste, Janika Sillamaa, ansamblid in Spe ning Jäääär, jt.

Ehkki suurema osa Mattiiseni loomingust moodustavad laulud, kuulub tema loomingunimekirja ka vokaalsuurvorme (sh kaks oratooriumi, kaks muusikali, lühiooper, kantaat), teoseid sümfooniaorkestrile, koorimuusikat, instrumentaalteoseid, muusikat teatri- ja telelavastustele ning filmidele, samuti elektronmuusikat.

Alo Mattiisen pälvis Eesti NSV muusika-aastapreemia (1988, 1989) ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996). Alates 1997. aastast korraldatakse Jõgeval Alo Mattiiseni nimelisi muusikapäevi.

Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist on leitav telesalvestus 1988. aasta Tartu muusikapäevadelt, kus esitusele tulid esimest korda Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu.

Tekstide koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) materjale.