Heino Kaljuste

(18. november 1925 – 28. juuli 1989)

Koorijuht, pedagoog, noorte laulu- ja tantsupidude algataja

Heino Kaljuste oli üks mõjukamaid Eesti koorimuusika edendajaid ja pedagooge, kelle panus muusikaharidusse on olnud märkimisväärne, tema elutöö oli pühendatud koorimuusika järelkasvu kindlustamisele.
 
Heino Kaljuste täiskasvanuks saamise aeg langes kokku Teise maailmasõja aastatega, mis tähendas, et muusikahuviline noormees mobiliseeriti Saksa armeesse, kuid sealgi leidis ta võimalusi muusikaga tegeleda. Rootsi põgenemise luhtumise järel viibis Heino Kaljuste Eestis vangilaagrites, kus raskemast saatusest päästis teda muusika: Kohtla-Järve töölaagris viibides lubati tal kohalikus keskkoolis muusikat õpetada. 
 
Vabanemise järel lõpetas ta keskkooli ning aastatel 1950–1951 õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist, 1955. aastal lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise erialal Jüri Variste klassi. Ta õpetas vaheaegadega aastatel 1955–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus juhendas tulevasi koorijuhte ja andis edasi oma metoodilisi teadmisi. 
 
Heino Kaljuste laulis aastatel 1949–1955 Eesti Raadio segakooris ning oli 1955–1959 selle abidirigent. 1950. aastal asutas ta Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekoori, millest hiljem kujunes välja tütarlastekoor Ellerhein ning mille dirigendiks jäi Kaljuste surmani. 
 
Idee korraldada noorte laulu- ja tantsupidu üldpidudest eraldi tekkis Heino Kaljustel koos tantsupedagoogi Alfred Raadikuga. Esimene noorte pidu toimus 1962. aasta suvel. 
 
Heino Kaljuste propageeris ja rakendas noodilugemismeetodit JO-LE-MI. Ta on koostanud laulmisõpikuid ja laste koorilaulukogumikke, kirjutanud sega- ja lastekoorilaule, rahvalauluseadeid ning lastelaule. Heino Kaljuste poeg on tunnustatud koori- ja orkestrijuht Tõnu Kaljuste (s 1953). Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist on leitav saade “Rahvakunstnikud” (1982), mis tutvustab Heino Kaljuste loometööd.