Elemendid
Tekst + meedia
Standardlahendus on tekst + meedia. Meediana võib kasutada ka videot. Kui kasutatakse fotosid, saab neid lisada mitu ja sel juhul kuvatakse slaider galeriina.
Tekst + meedia (slaider), pikema sisuga
Tallinna Lauluväljakul saab ruume rentida erinevat laadi ürituste ja sündmuste jaoks:
- konverentsid, seminarid ja koosolekud
- messid, näitused ja laadad
- firmapeod, jõulupeod, sünnipäevad ja pulmad
- gala-õhtusöögid, vastuvõtud ja banketid
- kontserdid
Lauluväljaku siseruumid asuvad kolmel korrusel ja mahutavad maksimaalselt 1000 külastaja. Kombineerides erinevaid ruume ja telke saab luua nii avaramaid kui ka privaatsemaid alasid.
Lauluväljak on tuntust kogunud eelkõige suursündmuste toimumispaigana, ent siin on olemas ka väiksemad ruumid, mis sobivad nii intiimsemate pidude kui suuremate koosviibimiste korraldamiseks.
Sammassaal
750 m2
Lauluväljaku I korruse Sammassaal on nime saanud oma sammaste järgi. Ideaalne koht näitusteks, aga ka üritusteks, kus on vaja luua põnevaid nurgataguseid sopikesi ja mängida erinevate ruumilahendustega.
Ruum sobib nii suuremateks kui väiksemateks konverentsideks, messideks, seminarideks, kontsertideks, aga ka firma- ja stiilipidudeks.
Sammassaal
750 m2
Lauluväljaku I korruse Sammassaal on nime saanud oma sammaste järgi. Ideaalne koht näitusteks, aga ka üritusteks, kus on vaja luua põnevaid nurgataguseid sopikesi ja mängida erinevate ruumilahendustega.
Ruum sobib nii suuremateks kui väiksemateks konverentsideks, messideks, seminarideks, kontsertideks, aga ka firma- ja stiilipidudeks.
Title
Narrow tekst (6/12)
Tänapäeval Tallinna Lauluväljaku territoorium kuulub Tallinna linnale ja seda haldab 2004 aastal Tallinna Linna poolt asutatud Sihtasutus Tallinna Lauluväljak.
Lauluväljaku territooriumil asub laululava, mis tänapäevalgi ühena vähestest nõukogude arhitektuuriteostest äratab rahusvahelist tähelepanu. Peaaegu iga päev tulevad siia suured grupid turiste tutvuma lauluväljaku territooriumiga ja imetlema lauluväljaku nõlvalt avanevat vaadet vanalinnale ja merele.
Block Title
Enne / Pärast lahendus
Tänapäeval Tallinna Lauluväljaku territoorium kuulub Tallinna linnale ja seda haldab 2004 aastal Tallinna Linna poolt asutatud Sihtasutus Tallinna Lauluväljak.
Lauluväljaku territooriumil asub laululava, mis tänapäevalgi ühena vähestest nõukogude arhitektuuriteostest äratab rahusvahelist tähelepanu. Peaaegu iga päev tulevad siia suured grupid turiste tutvuma lauluväljaku territooriumiga ja imetlema lauluväljaku nõlvalt avanevat vaadet vanalinnale ja merele.
Sisu kahes tulbas
Laululava arhitektuuri peaelemendiks on kahe kaare vahele tõmmatud hüpari kujuline varikatus. Tagumine betoonist kaar toetub postidele ja moodustab lava tagaseina. Lava kohale kaldu ulatuv terastorust esikaar on 73 m avaga ja keskelt 32 m kõrge ning toetub võimsatele kandadele.
Kahe kaare vahelist nõgusa pinnalist mitmes suunas kaarduvat katust kannab rippuv trossidest võrk, võrgu silmadega 3×3 m. Varikatuse sisepind toimibki akustilise ekraanina, tegelikult küll vaid kolme neljandiku ulatuses, sest ülemine osa ei mängi enam kaasa.
Lavaalused ruumid on väga mahukad. Nad sisaldavad koha administratsioonile, kuid on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Viis lavale pääsu (algselt oli mõeldud seitse) tagavad kiire lauljate vahetuse. Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn, mis on 1998. aastal värskelt remonditud ja külastajatele avatud.
Tuletorni vastas asuv “Raadiomaja” on neljakorruseline ehitis, mis oli kuni 1980-ndate lõpuni väga moodne reporterite tiib, on üks esimesi valminud lintakendega ehitisi pärast stalinismi.
Keskele joondatud keskmine pilt
Block Title
Narrow tekst (8/12)
Tallinna Lauluväljaku ajalugu on tihedalt seotud laulupidudega. Eesti rahva laululembelisuse märke võib otsida juba kaugest minevikust, mil küla torupillimehed kogunesid, et koos laulda. Ka kõige süngemal feodaalajal kõlas külavainul leelu ja tarevaikuses hällilaul. Sellest ajast pärineb ka valdav osa Eesti rahvalaulupärandist.
Kuni 19. sajandini ei ole siiski registreeritud ühtegi lauluseltsi ega toimunud ühtegi mastaapset lauluüritust. 19. sajandi alguse reformi tulemusena sai kõigepealt võimalikuks kooride asutamine, mis leidis suure populaarsuse eesti elanike seas. Juba sajandi keskel kogu Eesti ala oli hõlmatud laulukooridest. Kohalike laulukooride tegutsemisele järgnesid sütitavad laulupeod Jõhvis, Simunas ja Uulus. Need väiksemad laulupeod valmistasidki ette pinna tõelisele ühislaulu korraldamisele.Nii rahvusliku ärkamisaja tulemusena toimus 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu.
Keskele joondatud keskmine pilt
Meeskond
Taavi Pukk
Otsid tööd?
Me vajame regulaarselt abijõudu: produktsiooni töötaja, garderoobi töötaja ja õhtune administraator. Kirjuta meile!
Meeskond
Taavi Pukk
Otsid tööd?
Me vajame regulaarselt abijõudu: produktsiooni töötaja, garderoobi töötaja ja õhtune administraator. Kirjuta meile!
List
Pealkiri
Kirjeldus
Pealkiri 2
Kirjeldus 2, pole nuppu
Grid
Gridis
Üritused
Järgmine üritus: 04.05.2025 “Wings for Life heategevusjooks”
Korraldajale
Järgmine lause: 04.05.2025 “Wings for Life heategevusjooks”
Suurem plokk, kus sisu on vertikaalselt keskele joondatud
Lauluväljaku siseruumid asuvad kolmel korrusel ja mahutavad maksimaalselt 1000 külastaja. Kombineerides erinevaid ruume ja telke saab luua nii avaramaid kui ka privaatsemaid alasid.
Suurem plokk, aga vähe sisu
Nimekirjana
Üritused
Järgmine üritus: 04.05.2025 “Wings for Life heategevusjooks”
Korraldajale
Järgmine lause: 04.05.2025 “Wings for Life heategevusjooks”
Suurem plokk, kus sisu on vertikaalselt keskele joondatud
Lauluväljaku siseruumid asuvad kolmel korrusel ja mahutavad maksimaalselt 1000 külastaja. Kombineerides erinevaid ruume ja telke saab luua nii avaramaid kui ka privaatsemaid alasid.
Suurem plokk, aga vähe sisu
Filtreeritavad plokid
Kastid numbritega ja ikoonidega
800
Püstijala
200
Klassiruum
300
Bankett
500
Teatristiilis