Suvised suurüritused tulevad uute rutiinide ja kõrgemate hindadega

Kultuuri- ja spordivaldkonnale saabus kauaoodatud selgus, milliseks kujunevad suvel riiklikud normid ürituste korraldamisele: alates 14. juunist võib lubada avalikule üritusele välitingimustes kuni 1000 inimest.
 

Arutelud jätkuvad idee ümber, et negatiivse testi, vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi esitamisel võiks maksimaalne publikuarv olla 6000 või lausa 9000. Vaatamata sellele, milliseks kujunevad detailid, on selge, et kultuuri pakkumine ja tarbimine muutub kallimaks. See ei pruugi aga tingimata olla halb.
 


Üritus Tallinna Lauluväljakul. Foto: Lauluväljak

 

Uued rutiinid

Esmajoones näitab suvine ürituste kalender meile, millised ürituste korraldajad on koroonakriisis suutnud ellu jääda ning leiavad veel motivatsiooni ja jõudu edasi tegutseda. Paljud väiksemate ürituste eestvedajad on pidanud mõistlikuks tegeleda millegi muuga seni kuni loterii stiilis olustik jälle ükskord stabiilseks muutub.

Üldjuhul oli selliste korraldajate jaoks tihti nagunii tegemist kõrvaltegevuse või suvise projektiga, nii et majanduslikus mõttes pole kahjud nende jaoks suured, küll aga vaesub teatud määral ürituste mitmekesisus. Samas on suvisest kontserdikalendrist näha, et mitmed artistid on valinud nüüd iseenda esindamise tee ehk asunud oma tuure ise korraldama.

Suurkorraldajad – kelle hulka võib lugeda ka riikliku dotatsiooniga etendus- ja kontsertasutused – suudavad suure tõenäosusega kehtima hakkavate reeglitega hästi toime tulla ning oma üritused vastavalt kohandada. Isegi juhul kui vajalik on iga üritusele siseneja puhul kontrollida negatiivse testitulemuse või vajaliku tõendi olemasolu, ei ole see suurkorraldajatele kuigi keeruline ülesanne.

Tõsi, tavapärasele sissetöötatud tegevuste reale lisandub veel üks kohustuslik element, kuid puudub kahtlus, et sellega hakkama ei saadaks. Koroonakriis on kestnud piisavalt kaua, erasektor on jõudnud oludega kohaneda ning vastavad teenused korralikult toimima saada.

Niisiis võime näha ühe kindla tegevusharu väljakujunemist, kus lisaks ürituste toitlustamise pakkujatele, turvateenuste pakkujatele, inventari pakkujatele ja teistele lisanduvad ka koroonatestijate pakkujad.

Lisame siia juurde veel kätehügieeni lahendusi pakkuvad ettevõtted, maskide ja muude kontaktivabade teenuste arendajad. Võib täiesti kindel olla, et just ürituste – ja eeskätt suurürituste – turu avanemine tekitab inertsi, mis toob avalikkuseni õige pea veel mitmeid nutikaid lahendusi, mis aitavad vähendada koroonariski suuremate rahvahulkade tingimustes.

 

Kõrgem hind

Paratamatult tuleb aga arvestada asjaoluga, et suurürituste tehnilise korralduse keerukamaks muutmine peab peegelduma ka pileti hinnas publiku jaoks. Nii kiirtestid kui ka kõikvõimalikud desinfitseerimislahendused on veel võrdlemisi uus ja nõutud segment turul ning seetõttu antud hetkel pigem kõrge hinnaga.
 

Ürituste toimumiseks on nende uudsete lahenduste kasutamine siiski vältimatu, mistõttu tuleb see kulu ka kanda. Küllap hakkame nägema eriilmelisi pääsete pakette, millest üks mõeldud vaktsineeritud külastaja jaoks, teine koroona läbipõdenud külastaja jaoks, kolmas vaktsineerimata külastaja jaoks, jne.

Juba on esimesed kriitikud jõudnud ka välja tuua, et sellise lahenduse kasutusele võtmine tähendab suure ja tulusa turu tekitamist koroonatestide läbiviijatele ning kiirtestide pakkujatele. Tegemist on õigustatud küsimusega, kuid kui kaalukausil on ürituste toimumine või mittetoimumine, siis pole ilmselt palju neid, kes valivad mittetoimumise.

Utreeritult võib seda võrrelda pangakonto kasutamisega: kui meil on ka sularaha, siis miks peaks inimese töötasu laekuma panka, kus võetakse teenustasusid? Eeskätt sellepärast, et ühiskondlik korraldus on sedaviisi kujunenud, kus pangakonto kaudu arveldamine on palju kiirem ja tõhusam lahendus.

Nii on muutnud ka koroonapandeemia varasemalt toiminud süsteeme ja vähemalt mõneks ajaks saavad testid ja tõendid kultuuri tarbimise üheks osaks.

Kvaliteetne elamus

Üritusele minnes loodame sealt tagasi tulla elamuse võrra rikkamana ning positiivsete emotsioonidega. Tegemist on majanduslikule loogikale alluva tehinguga, kus suurem pääsme hind paneb meid tarbijana ootama ka kvaliteetsemat ja rohkem pakkuvat teenust. Kuna koroonaajastu kultuuri tarbimine sunnib edaspidi publikut senisest enam rahakotist välja käima, siis kasvab ka ootus saadavatele emotsioonidele.

Kuigi hetkel on suviste ürituste tippaeg saabumas, siis tasub mõelda ka järgmistele perioodidele, mil publiku pea kohal peab olema soojendusega telk või saali kindel katus. Välitelkide kasutamine üritustel pole enam ammu värisevatele postidele presendi üle vedamine, vaid need on võimalik kujundada väga mitmekülgselt, soojendusest kristall-lühtriteni. Valgetest laudlinadest ja pehmetest toolidest rääkimata.

Mida aga ette võtta meie suurte kultuuripaleedega, näiteks Draamateatri või Estonia saaliga? Vähemalt mõneks ajaks tuleb seal leppida vähendatud kohtade arvuga. See tähendab küll iga sündmuse pealt vähem potentsiaalset tulu, kuid teisalt annab juurde ohutust ja privaatsust, mida eesti inimene kipub väga hindama. Tasub jälgida, kuidas paikades, kus privaatsemate loožikohtade ostmine on võimalik, kaovad need vaatamata krõbedamale hinnale kiiresti valikust.

See oli nii ka ajal, mil koroonast polnud veel aimugi. Lisame siia juurde veel mälestuse mõne aasta tagusest ajast, mil teatri- või kinoelamuse suutis nurjata täielikult tagareas pidevalt köhinud ja nuusanud inimene. Loodame, et need ajad on nüüd möödas ning harjutakse mõttega, et avalikule ürituse minnakse ikka tervena ning ei peljata lisaks ka ennast vaktsineerida.

 

Parem lõpptulemus

Lähitulevikus ootavad meid ees kultuuri- ja spordisündmused, mille korraldamine on põhjalikult läbi mõeldud ning külastajatele võimalikult ohutuks tehtud. Panustatakse rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile ja lõpptulemusena annab see publikule rohkem ning ehedamaid elamusi.

Tõsi, see väljendub ka kõrgemas piletihinnas. Samas kui pead otsustama, kas minna kahele keskpärasele üritusele või sama raha eest ühele, mis jääb meelde pikaks ajaks, siis mina valiksin kindlalt viimase variandi.

 

Urmo Saareoja

SA Tallinna Lauluväljak juhataja

* Arvamuslugu ilmus 02.06.2021 Eesti Päevalehes (https://epl.delfi.ee/artikkel/93621867/urmo-saareoja-suvised-suururituse...)