{"id":4267,"date":"2025-05-01T21:56:10","date_gmt":"2025-05-01T18:56:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/uncategorized\/urituste-kriis-nouab-erisusi-kaibemaksus\/"},"modified":"2025-05-01T21:56:10","modified_gmt":"2025-05-01T18:56:10","slug":"urituste-kriis-nouab-erisusi-kaibemaksus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/news\/urituste-kriis-nouab-erisusi-kaibemaksus\/","title":{"rendered":"\u00dcrituste kriis n\u00f5uab erisusi k\u00e4ibemaksus\u00a0"},"content":{"rendered":"\n

Hiljuti tegid muusikavaldkonna katusorganisatsioonid valitsusele\u00a0ja parlamendile p\u00f6\u00f6rdumise, kus paluvad toetada ettepanekut v\u00e4hendada kontserdipiletite k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra 20 protsendilt \u00fcheksale protsendile, mis aitaks neil ellu j\u00e4\u00e4da ning kriisij\u00e4rgselt kiiremini jalule saada. Tegelikkuses saab aga \u00fcha selgemaks, et k\u00e4ibemaksu erisust vajaks mitte ainult muusikavaldkond, vaid kogu kultuuri ja \u00fcrituste korraldamise sektor, teatrist kinodeni.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcrituste kriis<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

2009. aastal haripunkti j\u00f5udnud majanduskriis veeres lumepallina \u00fcha suuremaks kinnisvaramulli ja pankade ebam\u00f5istlikult k\u00f5rge riskitasemega laenude koosm\u00f5jul. Kriisi lahendamisel ning tulemusel kadusid maailmas paljud v\u00e4\u00e4rika ajalooga pangad ning nende l\u00f5pp oli m\u00f5istagi k\u00f5ike muud kui v\u00e4\u00e4rikas. Tegemist oli t\u00f5elise panganduskriisiga. Praegust koroonakriisi on k\u00f5ige enam nimetatud tervishoiukriisiks. Oleviku vormis v\u00f5ib see t\u00f5esti nii olla, arvestades tervishoius\u00fcsteemile langevat koormust. Kuid tulevikku vaadates \u2013 ja seda kuni viiruse t\u00e4ieliku alistamiseni \u2013 on tegemist \u00fcrituste kriisiga.
\u00a0
2020. aasta algus n\u00e4is k\u00f5igile sektoritele \u2013 sealhulgas \u00fcrituste korraldamisele \u2013 erakordselt lootusrikas, k\u00f5ik m\u00f5\u00f5dikud s\u00fcstisid optimismi, tulemas oli rekordite l\u00f6\u00f6mise aeg. Kevadel koroonakriisiga saabunud ehmatus tegi aga t\u00f5siseks, sest k\u00f5igil plaanidel n\u00e4is sein ees olevat. Sel aja maha v\u00f5tmise perioodil sai edasise tegevuse \u00fcle m\u00f5elda ning teha \u00e4ra ka k\u00f5ike seda, milleks varem aega ei jagunud. Uued lahendused ei lasknud end aga kaua oodata ning vaatamata rangetele meetmetele tekkisid ideed, mis j\u00f5udsid ka teostuseni. Nii leidis Eestis esmakordselt aset autokontsert ning sellele kontseptsioonile toetudes k\u00e4ivitus Lauluv\u00e4ljakul ka regulaarne autokino.
\u00a0
Suvesoojuse saabumisega saadi v\u00e4henes vajadus erilahendusteks ning taas sai k\u00fclastada traditsioonilisi \u00fcritusi, t\u00f5si, k\u00fcll vaid kodumaiste artistide osalusel. Septembri viimased n\u00e4dalad on toonud kahjuks taas halbu uudiseid ning avalike \u00fcrituste osalejate piirm\u00e4\u00e4ragi juba k\u00e4rbiti. Paratamatult liigub \u00fcrituste turg suvise positiivsuse lainelt murelikkuse faasi, sest publik muutub ettevaatlikumaks ning sise\u00fcritustele ei tulda meelsasti. Erandiks on k\u00fcll teater, istekohtadega kontserdid ja muud sarnased \u00fcritused, kus publik veedab enamuse ajast omal kohal, ei toimu aktiivset liikumist. T\u00f5si, neidki m\u00f5jutab oluliselt asjaolu, milline peab olema inimeste hajutatus, sest t\u00fchjem saal t\u00e4hendab teatrile t\u00fchjamat rahakotti.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4ibemaksu langetamine Euroopas<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

K\u00e4ibmaksust r\u00e4\u00e4kides tasub meenutada, et sugugi palju aega pole m\u00f6\u00f6dunud sellest, mil Eestis kehtiv m\u00e4\u00e4r oli 18% ning seadus n\u00e4gi ette ka terve rea erisusi. T\u00e4naseks p\u00e4evaks kuuluvad erim\u00e4\u00e4ra ehk 9% k\u00e4ibemaksu alla raamatud ja \u00f5ppekirjandus, ajakirjandusv\u00e4ljaanded, majutusteenused, kindlaksm\u00e4\u00e4ratud ravimid ning meditsiiniseadmed ja abivahendid. Milline on olukord aga teistes Euroopa Liidu riikides?
\u00a0
Euroopa Komisjoni k\u00e4ibemaksupoliitika \u00fclevaatest (01.01.2020 seisuga) l\u00e4htub, et kultuuri\u00fcrituste p\u00e4\u00e4smetele ei tee erisusi vaid loetud liikmesriigid ning paljudes on see m\u00e4\u00e4r oluliselt madalam. Eesti ja Suurbritannia 20-protsendiline m\u00e4\u00e4r on erisusteta k\u00f5rgeim. J\u00e4rgnevad Ungari (18%) ning T\u0161ehhi (15%). Muidu EL-i k\u00f5rgeima k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4raga (25%) Taani n\u00e4eb ette maksuvabastuse kultuuritegevustele (nt raamatukogud, muuseumid, loomaaiad) ja kaasnevatele teenustele. T\u00f5si kino-, teatri- ja kontserdipiletid on maksutatud tavam\u00e4\u00e4raga. L\u00e4hinaabritest n\u00e4eb Soome kultuurivaldkonna \u00fcritustele t\u00e4ieliku vabastuse v\u00f5i 10% m\u00e4\u00e4ra (tavam\u00e4\u00e4r 24%), L\u00e4ti t\u00e4ieliku vabastuse, v\u00e4lja arvatud kinopiletitele (tavam\u00e4\u00e4r 21%). V\u00f5rdlusi saaks veel v\u00e4lja tuua mitmeid, kuid oluline on \u00fcldine tonaalsus, mis pakub \u00fcritustele madalamat maksum\u00e4\u00e4ra.
\u00a0
Koroonakriisis on paljud riigid teinud ka t\u00e4iendavaid k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra erisusi kultuuri- ja spordivaldkonna teenustele. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks Austria (13% asemel ajutiselt 5%), T\u0161ehhi (15% asemel ajutiselt 10%) ning Norra (12% asemel teatud teenustele ajutiselt 6%). Saksamaa on k\u00f5igile kaupadele ja teenustele kehtiva tavam\u00e4\u00e4ra 19% k\u00e4rpinud 16%-le, sama teed on l\u00e4inud ka Iirimaa (23%-lt 21%-le).<\/p>\n\n\n\n

Eesti v\u00f5imalused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Iga maksulangetus on poliitikute jaoks kahtlemata keeruline otsus, sest isegi kriisiajal tehtuna kujuneb selle hilisem tagasip\u00f6\u00f6ramine v\u00e4ga suurt vastuseisu tekitavaks \u00fclesandeks. Kuna aga Euroopa Liidust on v\u00f5tta piisavalt n\u00e4iteid oluliselt madalamast maksum\u00e4\u00e4rast, siis ei pruugi see j\u00e4\u00e4da vaid ajutiseks meetmeks.
\u00a0
Samuti on t\u00f5en\u00e4oline, et skeptikud toovad esile m\u00f5ttek\u00e4igu, kus k\u00e4ibemaks k\u00fcll langeb, kuid piletite kogusumma j\u00e4\u00e4b samaks ehk siis \u00fcrituse korralda saab rohkem raha. See ei pruugigi aga hukkam\u00f5istu v\u00e4\u00e4riv olla, vaid vastupidi, v\u00f5ime kujundada sellest ka \u00fchiskondliku kokkuleppe, et ulatada abik\u00e4si kitsikuses valdkonnale. Eesti \u00fcrituste turg on piiratud ning k\u00e4ibemaksu langetamine annaks k\u00fcll positiivse t\u00f5uke, kuid p\u00e4riselt ellu aitavad j\u00e4\u00e4da ikka meie enda inimesed, kes pileteid ostavad ning kultuuriteenuseid tarbivad. 2018. aastal kulutasid Eesti elanikud v\u00e4lismaal \u00f6\u00f6bimistega reisimisele ligi miljard eurot, 2019. aastal juba 1,4 miljardit. N\u00fc\u00fcd kui reisimine on muutunud pea v\u00f5imatuks, v\u00f5ib eeldada, et osa sellest rahast j\u00f5uab siseriiklikku tarbimisse. Kahtlemata oleks seda v\u00e4ga vaja.
\u00a0
Iga erakordne olukord maailmas \u2013 iga globaalne kriis \u2013 on oma olemuselt eba\u00f5iglane. Vaatamata sellele, et puutumus on \u00fclemaailmne, leidub ikka neid, kes kannatavad r\u00e4ngalt ning neid, kes taastuvad v\u00e4heste kahjudega. Koroonakriis m\u00f5jub eriti valusalt \u00fcrituste valdkonnale, aga k\u00e4ibemaksu langetamine oleks suur samm olukorra leevendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Urmo Saareoja, Tallinna Lauluv\u00e4ljaku juhataja<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti tegid muusikavaldkonna katusorganisatsioonid valitsusele\u00a0ja parlamendile p\u00f6\u00f6rdumise, kus paluvad toetada ettepanekut v\u00e4hendada kontserdipiletite k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra 20 protsendilt \u00fcheksale protsendile, mis aitaks…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":541,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[2],"class_list":["post-4267","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4267"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4267\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}