{"id":4159,"date":"2025-05-01T22:40:02","date_gmt":"2025-05-01T19:40:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/uncategorized\/johannes-murkese-helde-parandus-lauluvaljakule-ja-kogu-eestile\/"},"modified":"2025-05-01T22:40:02","modified_gmt":"2025-05-01T19:40:02","slug":"johannes-murkese-helde-parandus-lauluvaljakule-ja-kogu-eestile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/news\/johannes-murkese-helde-parandus-lauluvaljakule-ja-kogu-eestile\/","title":{"rendered":"Johannes M\u00fcrkese helde p\u00e4randus Lauluv\u00e4ljakule ja kogu Eestile"},"content":{"rendered":"<div class=\"ama-block block-txtmedia\"><div class=\"block__body\"><div class=\"body__content\">\n\n<p class=\"has-semi-large-font-size wp-el\">Tallinna lauluv\u00e4ljak on omal kohal olnud juba piisavalt kaua, et muutuda enesestm\u00f5istetavaks, umbes nii nagu Tallinna vanalinn v\u00f5i Kadrioru park. Lauluv\u00e4ljakul pole ette n\u00e4idata k\u00fcll niipalju v\u00e4\u00e4rikaid aastaid, kuid ometi r\u00e4\u00e4givad k\u00f5ik need k\u00f5nekad paigad meile Eesti riigi ja rahva kujunemise lugu, iga\u00fcks eri ajastust ja omamoodi. Siiani on aga kahetsusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he avalikkusele teada, kuidas Tallinna lauluv\u00e4ljak sai k\u00f5igi omaks, laulupidude kohaks, just selliseks paigaks, nagu seda armastatakse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Eesti laulupidude ajalugu algab 1869. aastal Tartust, 1880. aastal peeti \u00fcldlaulupidu esimest korda Tallinnas. Ajaloolane Jaak Juske on\u00a0kirja pannud, kuidas see peeti maha Lutheri heinamaal Kadriorus, 1896. aasta pidu Risenkampfi platsil praeguse bussijaama l\u00e4hedal, 1910. aastal Torupilli ja Kadrioru asumi piiril, 1923. aastal t\u00e4nase Kadrioru staadioni kohal. Viis aastat hiljem, 1928. aasta laulupeo eel ei j\u00f5utud aga spordirahvaga kokkuleppele staadioni kasutamiseks ning otsida tuli uus koht. Selleks sai Narva maantee ja Pirita tee vahel asunud nn \u201eM\u00fcrkese krunt\u201c. Samal aastal s\u00f5lmiski Johannes M\u00fcrkese lesk Eesti P\u00f5llumeeste Seltsiga lepingu 18 hektari suurusel krundil n\u00e4ituste korraldamiseks, p\u00f5llumehed omakorda rentisid kolmandiku maast Eesti Lauljate Liidule laulupeo korraldamiseks.<\/p>\n\n<\/div><div class=\"body__media\"><div class=\"splide\" data-splide={\"type\":\"fade\",\"pagination\":false}><div class=\"splide__track\"><ul class=\"splide__list\"><li class=\"splide__slide\"><a href=\"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/a4642880-ed40-11ec-bd31-a701782a74fd.jpg\" data-fancybox=\"txtmedia-block_a661ce3e7bf97fa22959920063eab789\"><img decoding=\"async\" width=\"620\" height=\"380\" src=\"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/wp-content\/uploads\/bis-images\/1099\/a4642880-ed40-11ec-bd31-a701782a74fd-620x380-f50_50.jpg\" class=\"attachment-620x380\" alt=\"a4642880-ed40-11ec-bd31-a701782a74fd\" loading=\"lazy\" \/><\/a><\/li><\/ul><\/div><div class=\"splide__arrows hide-arrows\"><div class=\"splide__arrows\"><button class=\"splide__arrow splide__arrow--prev\"><svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"15\" height=\"11.25\" viewBox=\"0 0 15 11.25\"><path d=\"M-2457.2-3425.987a.754.754,0,0,0,0-1.136l-3.788-3.449h11.1a.847.847,0,0,0,.883-.8.847.847,0,0,0-.883-.8h-11.1l3.787-3.449a.754.754,0,0,0,0-1.136.945.945,0,0,0-1.248,0l-5.293,4.821a.753.753,0,0,0,0,1.137l5.293,4.821a.927.927,0,0,0,.625.236A.927.927,0,0,0-2457.2-3425.987Z\" transform=\"translate(2464.001 3437.001)\" fill=\"currentColor\"\/><\/svg><\/button><button class=\"splide__arrow splide__arrow--next\"><svg xmlns=\"http:\/\/www.w3.org\/2000\/svg\" width=\"15\" height=\"11.25\" viewBox=\"0 0 15 11.25\"><path d=\"M-2455.8-3425.987a.754.754,0,0,1,0-1.136l3.788-3.449h-11.1a.847.847,0,0,1-.883-.8.847.847,0,0,1,.883-.8h11.1l-3.787-3.448a.754.754,0,0,1,0-1.136.945.945,0,0,1,1.248,0l5.293,4.821a.753.753,0,0,1,0,1.137l-5.293,4.821a.927.927,0,0,1-.625.236A.927.927,0,0,1-2455.8-3425.987Z\" transform=\"translate(2464.001 3437.001)\" fill=\"currentColor\"\/><\/svg><\/button><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>\n\n\n<p class=\"wp-el\">Johannes M\u00fcrkes, veovoori ja aia\u00e4ripidaja, kohalike seltside aktiivne liige, oli siitilmast lahkunud juba 1905. aastal, kuid enne paar n\u00e4dalat enne surma koostas ta v\u00e4ga helde testamendi, millega p\u00e4randas \u201ekogu oma liikumata varanduse vaeslastele\u201c. T\u00e4psemalt m\u00e4rkis M\u00fcrkes, et p\u00e4randatud kinnisvara tuludest tuleb luua temanimeline aianduskool ja lastekodu, kuhu saab vastu v\u00f5tta vaid tolleaegse Eestimaa kubermangu talupoja seisusest vaeslapsi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vaeslaste heaks tehtud suurt p\u00e4randust aitab m\u00f5ista Johannes M\u00fcrkese enda eluk\u00e4ik, kes s\u00fcndis J\u00e4rvamaal Vahastu vallas ning p\u00e4rast isa varakut surma j\u00e4i ta koos kolme \u00f5ega ema hoolitseda. Olud olid rasked ning Johannes aitas pere toita karjasena, hiljem t\u00f6\u00f6poisina. 18-aastasena sai ta Tallinna l\u00e4hedusse Lehmja m\u00f5isa piimavedajaks, aasta p\u00e4rast juba rentnikuks. Tahtmata parunite ees aupaklikkust n\u00e4idata sattus M\u00fcrkes t\u00fclli, mis l\u00f5ppes tema rendilepingu l\u00f5petamisega. Seej\u00e4rel asuski mees Tallinna, kust sai Burchardti p\u00e4rijatelt rendile Maarjam\u00e4e ja Kadrioru vahelise krundi, mille t\u00f6\u00f6tas \u00fcles viljakaks ja tasaseks heinamaaks. Rendilepingu l\u00f5ppemisel krundi p\u00e4riseks ostmiseks pidi M\u00fcrkes k\u00f5vasti vaeva n\u00e4gema, kuna seda polnud tol ajal mingil tingimusel tahetud m\u00fc\u00fca eestlasele. Mees k\u00e4is enda s\u00f5nul selle saavutamiseks koguni Peterburis keisri jutul. Tehing sai l\u00f5puks teoks 1898. aastal ning ostu aitas rahastada Tallinna linnavolinikust kaupmees Karl Nikolai Mend \u2013 ja \u201eM\u00fcrkese krunt\u201c oligi s\u00fcndinud. Muide, ka M\u00fcrkes ise j\u00f5udis enne surma olla Tallinna linnavolikogu liige, valiti sinna m\u00e4rgilistel 1904. aasta valimistel, mil eestlastel \u00f5nnestus esimest korda koos vene fraktsiooniga pealinnas v\u00f5imule saada ja baltisaksa fraktsioon opositsiooni j\u00e4tta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">1905. aastal surnud Johannes M\u00fcrkese testamendi elluviimine oli seotud abikaasa surmap\u00e4evaga, kes selle ajani j\u00e4i mehe kinnisvara tegelikuks kasusaajaks, \u00f5iguseta seda v\u00f5\u00f5randada, pantida v\u00f5i v\u00f5lgadega koormata. Kuna rendile andmise kohta puudus kindel klausel, s\u00f5lmiski Julie-Lovise M\u00fcrkes 1928. aastal meile juba teadaoleva lepingu kehtivusega 1963. aastani. Julie-Lovise maine teekond l\u00f5ppes 1939. aasta kevadel, mil heldest p\u00e4randist ka toonastes ajalehtedes palju kirjutati. P\u00e4randi kohest t\u00e4itmist takistas pikaajaline rendileping, peatselt saabunud II maailmas\u00f5da ning seej\u00e4rel juba okupatsiooniaastad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Laulupidude traditsioon j\u00e4tkus 1947. aastast, XV laulupeoks 1960. aastal valmis laulukaare kompleks oma praegusel kujul. Vaatamata okupatsiooniv\u00f5imu igak\u00fclgsetele p\u00fc\u00fcdlustele laulupidu riigikorra \u00fclistus\u00fcrituseks muuta, kandis see ikkagi osalejate jaoks usku ja lootust eestlaste \u00fchtsusesse ning taas vabaks saamisele. Nii ka l\u00e4ks ning mitmete laulva revolutsiooni m\u00e4rgiliste s\u00fcndmuste toimumispaigaks sai just Tallinna Lauluv\u00e4ljak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Johannes M\u00fcrkese kasupoeg Jaan M\u00fcrkes on meenutanud (\u201eUus Eesti\u201c, 11.05.1939), et kasuisa armastas oma maalappi veel eriti sellep\u00e4rast, et tema s\u00f5nade kohaselt asunud seal vanade eestlaste lahinguplats. Selle fakti t\u00e4psust peavad kinnitama ajaloolased, kuid laulva revolutsiooni ajal oli tegemist kahtlemata lahinguplatsiga. Lahinguplatsiga, kus vaim v\u00f5itis v\u00f5imu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vaevalt oskas too tulihingeline eestluse edendaja oma testamenti koostades aimata, millise erakordse t\u00e4htsuse tema p\u00e4rand tulevikus saavutab. See on saanud heldeks kingituseks kogu Eestile, eriliseks paigaks meie rahvale. V\u00f5inuks ju m\u00fc\u00fcgikeelu klauslita maa-ala saada hoopis uued omanikud ja teise funktsiooni. Meil ei pruugiks olla lauluv\u00e4ljakut tema t\u00e4nasel kujul ning kes teab, milliseks oleks kirjutatud ajalugu Johannes M\u00fcrkese helde p\u00e4randuseta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Tallinna Lauluv\u00e4ljak<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Johannes M\u00fcrkes, veovoori ja aia\u00e4ripidaja, kohalike seltside aktiivne liige, oli siitilmast lahkunud juba 1905. aastal, kuid enne paar n\u00e4dalat enne&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1099,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[2],"class_list":["post-4159","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4159"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4159\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1099"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}