{"id":4158,"date":"2025-05-01T22:40:04","date_gmt":"2025-05-01T19:40:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/uncategorized\/naituste-ala-pirital-vaarib-paremat-tulevikku\/"},"modified":"2025-05-01T22:40:04","modified_gmt":"2025-05-01T19:40:04","slug":"naituste-ala-pirital-vaarib-paremat-tulevikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/news\/naituste-ala-pirital-vaarib-paremat-tulevikku\/","title":{"rendered":"N\u00e4ituste ala Pirital v\u00e4\u00e4rib paremat tulevikku"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-semi-large-font-size wp-el\">9. veebruaril toimunud Tallinna Linnavolikogu istungi alguses otsustati p\u00e4evakorrast v\u00e4lja v\u00f5tta punkt, mis vastuv\u00f5tmisel lubaks nn Eesti n\u00e4ituste alale 300 korterit ja 441 parkimiskohta. Punkti p\u00e4evakorrast v\u00e4ljav\u00f5tmise p\u00f5hjuseid ning planeeringu suhtes k\u00e4ivaid vastakaid arvamusi kirjeldati Delfi artiklis juba p\u00f5hjalikult\u00a0<a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/120140654\/tallinna-abilinnapea-surub-alluvate-kiuste-arendust-mis-ahvardab-pirita-teed-veelgi-ummistada\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">SIIT<\/a>, kuid milline v\u00f5iks olla n\u00e4ituste ala alternatiivne tulevik?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-el\">Vaadates Tallinna kaarti, on ilmselge, miks selle ala tulevik sedav\u00f5rd palju emotsioone endaga kaasas kannab: ideaalil\u00e4hedane asukoht Lauluv\u00e4ljaku ja Maarjam\u00e4e lossi vahel, Tallinna laht ja kesklinn k\u00e4ega katsuda. Kuid eriti just selle p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rib arutlemist, mida veel v\u00f5iks selle alaga ette v\u00f5tta? Elukondlik hoonestus \u2013 nii nagu seda ala praegusest detailplaneeringust huvitatud tulevikus n\u00e4evad \u2013 t\u00f5otab loomulikult teenida suurt kasu ning ahvatleda inimesi eksklusiivse elukeskkonnaga, kuid see on vaid m\u00fcndi \u00fcks k\u00fclg.<br>\u00a0<br>Loomulikult pole k\u00fcsimus ainult inimestes, vaid ka inimese parimas s\u00f5bras \u2013 autos. 300 korteri ehitamine toob plaanid kohaselt piirkonda juurde umbes 690 elanikku ning 441 autot, sest just niipalju parkimiskohti rajatakse. Sealjuures on m\u00e4rgitud, et antud arenduse tulevased elanikud v\u00f5iksid autost loobuda. Ei pea olema liikuvusekspert v\u00f5i ametilt linnaplaneerija, et t\u00f5deda: need 441 parkimiskohta autodega ka t\u00e4ituvad, j\u00e4\u00e4b puudugi. Kallite Pirita korteritega kaasnevad k\u00fcll kallid autod, mis on silmale ilusad vaadata, kuid olenemata sellest, kas Dacia, Porsche v\u00f5i Tesla, linnaruumi kulub ikka \u00fchepalju. Pirita tee \u00e4\u00e4rseid maid on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul hoogsalt t\u00e4is ehitatud ning see hoog ei t\u00f5ota raugeda enne kuni vaba maa otsa saab v\u00f5i \u00fchiskondlik kokkulepe \u00fctleb, et enam juurde ei mahu.<br>\u00a0<br>Mis oleks kui \u00fctlekski n\u00fc\u00fcd, et enam ei mahu ning elamute rajamise asemel v\u00f5iks kogu n\u00e4ituste ala muuta mitmek\u00fclgsete v\u00f5imalustega vaba aja veetmise alaks? Avalikuks linnapargiks, kus on nii metsik kui ka hooldatud osa, tegevuselemendid suurtele ja v\u00e4ikestele. \u00dchtlasi t\u00e4hendab see, et tekib unikaalne v\u00f5imalus \u00fchendada rohekoridorina Maarjam\u00e4e alad Lauluv\u00e4ljaku pargiga. Kuna Lauluv\u00e4ljaku tulevikuvisioon n\u00e4eb ette sarnase \u00fchenduse loomist Kadrioru pargiga, siis saame tulemuseks t\u00e4iesti uue loodusrohke telje, mis on kesklinnas, metsa sees ja mere \u00e4\u00e4res. Tasub ka meenutada, et n\u00e4ituste ala on siiani olnud laulupidude ajal kasutusel esinejate toitlustusalana ning logistilise tagavarapunktina, n\u00fc\u00fcd tuleb aga k\u00f5ik tegevused lahendada Lauluv\u00e4ljaku enda territooriumil.<br>\u00a0<br>See, et kuskil on maas asfalt v\u00f5i sinna planeeritud majad, ei t\u00e4henda sugugi, et rohealadest ei tasu seal unistada. Maailma m\u00f5istes pole midagi revolutsioonilist selles kui linnasid l\u00e4bivad kiirteedki muudetakse hoopis linnaparkideks. \u00dcks varasemaid selliseid suurejoonelisi katsetusi toimus USA-s, kus juba 1974. aastal alustati Tom McCalli nimelise pargi rajamist justnimelt maantee asemele . L\u00f5una-Korea pealinnas Soulis valmis keerulise nimega Cheonggyecheoni \u00a0rekreatsiooniala, mis liigub 11-kilomeetri pikkuselt l\u00e4bi linna ning on j\u00e4llegi rajatud endise teedev\u00f5rgustiku asemele. Euroopast saab n\u00e4ite tuua Madridist, kus piki Manzanarese j\u00f5ge rajati Madrid Rio Park , mille abil anti inimestele tagasi kaldaala ning \u00fchendati omavahel erinevad rohealad.<br>\u00a0<br>Eesti n\u00e4ituste ala kontekstis oleks meie ees m\u00f5istagi terve rida takistusi, et elamuarenduse asemele hoopis mitmek\u00fclgse kasutusega avaliku ala ja pargi rajamist planeerida. Peamine neist, muidugi, raha. Arvata v\u00f5ib, et maa omanikul on Exceli tabelis selgelt kirjas tehtud kulud ning planeeritavad tulud. T\u00f5siasi on aga see, et suur tulu saab p\u00f5hineda vaid eeldusel, et detailplaneering lubab elamuid ehitada. Kui sellist planeeringut ei tule, on ka hinnasilt hoopis teine. Miks siis mitte arutelda laiemalt, riigi tasandil ja koost\u00f6\u00f6s pealinnaga, et n\u00e4ituste ala kuuluks riigile ja v\u00f5etaks kasutusele hoopis teisiti, avalikes huvides. Lauluv\u00e4ljak oleks valmis selle ala eest hoolt kandma!<br>\u00a0<br>Kui juba kuskile on midagi ehitatud, siis seda rohealaks tagasi muuta on m\u00e4\u00e4ramatult keerulisem v\u00f5rdluses sekkumisega planeerimisfaasis. Maarjam\u00e4el on meil see v\u00f5imalus \u2013 v\u00e4hemalt teoreetiliselt \u2013 hetkel olemas. Avaliku pargi ja rekreatsiooniala rajamine oleks n\u00e4ituste alale hoopis parem tulevik.<br>\u00a0<br>Urmo Saareoja<br>Tallinna Lauluv\u00e4ljaku juhataja<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>9. veebruaril toimunud Tallinna Linnavolikogu istungi alguses otsustati p\u00e4evakorrast v\u00e4lja v\u00f5tta punkt, mis vastuv\u00f5tmisel lubaks nn Eesti n\u00e4ituste alale 300&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1101,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[2],"class_list":["post-4158","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4158","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4158"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4158\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4158"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.lauluvaljak.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4158"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}