„Eriti hästi kõlab siin naturaalne muusika – koorid ja naturaalpillid,“ selgitab Lauluväljaku projektijuht Heli Kuuse, „ja meie juures on ka plaate salvestatud.“

See pole niisama kiidujutt, mitmekülgse muusikalise haridusega Heli teab täpselt, millest ta räägib. Heli on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal ning konservatooriumi muusikapedagoogi ja koorijuhina. Ta töötas aastaid Eesti Televisiooni muusikasaadete toimetuses, laulis Arsise kammerkooris, oli Arsise Kellade Kooli klaveriõpetaja ja mängis Arsise käsikellade ansamblis.

Aastast 2008 töötab Heli Lauluväljaku projektijuhina, kelle tööülesandeks on aidata ürituste korraldajaid: läbi viia firmaüritusi, konverentse, seminare, näitusi, messe, spordiüritusi, jõulupidusid, galaõhtusööke, pressiüritusi, festivale, laatasid, tooteesitlusi, uusaastapidusid, eraisikute sünnipäevi, nii väljas kui majas toimuvaid tuuri- kui klassikalise muusika kontserte. „Mu ind ei ole praeguseni raugenud. Mul on elus olnud vähe töökohti, sest kui midagi meeldib, siis teed seda südamega. Mulle meeldib inimestega suhelda, ja see töö eeldab seda. Võib-olla ainult numbrid ei ole väga minu rida,“ tunnistab Heli.

„Hirvo Surva, Tiia-Ester Loitme, Ingrid Kõrvits, Tõnu Kaljuste, Kuno Areng, Ants Üleoja, Mikk Üleoja, Veronika Portsmuth, Risto Joost, Janne Fridolin, Maarja Soone – need on esmased meelde tulevad dirigendid, kes on oma kollektiividega Klaassaalis üles astunud; kooridest RAM, Ellerhein, Voces Musicales,  ERR-i segakoor, Vox Populi, Otsakooli ja Muusikakeskkooli  koorid.“ Loetelus pole kaugeltki kõiki esinejaid, lisanduvad veel ansamblid ja orkestrid ning bändid.

„Ma olen väga emotsionaalne inimene,“ tunnistab Heli, ja tõdeb, et näiteks kontsertidel, kus lõpu- või lisapaladeks on Ernesaksa  ”Mu isamaa on minu arm“ või Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole”, võtab ikka pisara silma küll.

Klaassaal väärib avastamist

„Tihti ei teata, kui ilusaid ruume Lauluväljak pakub,“ tõdeb Heli. „Tõsi, see pole suursugune Estonia kontserdisaal, kuid samas on meil omad kaalukad eelised. Näiteks ei ole toolid põranda küljes kinni, nii et iga kontserdi jaoks on võimalik need paigutada just nõnda, nagu soovitakse, lava on olnud ka keset saali või hoopis saali külgedel. Lisaks puudub akadeemiline atmosfäär, nii et vajadusel võib keset kontserti liikuda publiku tooliridade taha fotosid või videot tegema. Klaassaalist avanev vaade merele ja seal liikuvatele laevadele on omaette elamus.“  

Senistele kogemustele tuginedes julgustab Heli veel mitte ülesastunud koore ja muusikakoole Lauluväljaku ruume proovima. Klaassaali kasutamise tippaeg on kevadeti, mil nii koolide lõpetajad kui ka hooajale punkti panna soovivad koorid annavad kontserte ja soovitakse näidata, milliste põnevate teostega on hakkama saadud.  Tihe esinemiste graafik on ka jõulude ajal. Siis võib juhtuda, et päevas toimub 2-3 kontserti: hommiku poole esinevad lapsed ning õhtu poole suuremad muusikud. Kontserdikorraldajate seas ongi püsikliente kõige rohkem, konverentside ja firmapidude tegijad otsivad rohkem vaheldust toimumiskohtades.

„Me lähtume alati kliendi soovidest. Väga palju sõltub sellest, kuidas soovitakse meie ruume näha. Kontserdid või konverentsid ei ole meil kunagi ühesugused, et toolid on paigas, tehnika on paigas, ekraan on paigas... Või jõulupeod – igaüks tahab teha omanäoliselt ja palju tehakse ka stiilipidusid.

Kontsert, konverents ja õhtusöök samas kohas

Viimaste aastate jooksul on Lauluväljak palju pingutanud selle nimel, et saada väga heaks kontserdipaigaks, seetõttu on soetatud ka korralik heli- ja valgustehnika.

Lisaks muusikaüritustele on Heli klientidele abiks ka teiste Lauluväljakul korraldatavate ürituste, näiteks konverentside ja seminaride ettevalmistamisel. Suuri saale, kus konverentsi korraldada, Tallinnas palju ei ole. Lauluväljaku kaalukaks eeliseks on see, et samas majas on võimalik korraldada ka üritusejärgne pidulik õhtusöök kas Rootsi lauaga või a la carte. Ja muidugi võib ka pärast mujal peetud konverentsi tulla Lauluväljakule galaõhtusööki nautima. Õhtu tipphetkeks võib olla näiteks merealleel muusikapala saatel õhkulastav ilutulestik!

Täna on luksuseks see, et Lauluväljakul saab sõita autoga maja juurde ning seal tasuta parkida.

Tänulik klient on parim motivaator

„Meilt on küsitud, miks Lauluväljak ise üritusi ei korralda. Seda tehes muutuksime oma klientide konkurentideks ning see ei tuleks suhetele kasuks,“ selgitab Heli töökorralduse tagamaid.

Mida rohkem on Lauluväljakul infot plaanitava ürituse kohta, seda kergem on kokku panna pakkumist. Kogenud projektijuht oskab planeeritava sündmuse põhjal ennustada ka seda, millised korraldamist vajavad küsimused ees ootavad. Lisaks sellele, mida Lauluväljak ise pakub, soovitab ta ka koostööpartnereid: toitlustajaid, õhtujuhte, tõlkefirmasid, muusikuid, kujundus- ja valgusfirmasid jne.

Projektijuht on korraldaja kõrval esimese päringu tegemisest kuni ürituse lõpphetkedeni välja. Tema on see, kes õpib tundma klienti ja tema soove, teeb pakkumise, korrigeerib seda vastavalt saadud tagasisidele, peab kirjavahetust, esitab arveid ning lõpuks veendub oma silmaga, kuidas ettevõtmine õnnestus. Isiklikud muljed ja hiljem kliendilt saadud tagasiside annavad kogemuse, kuidas muuta üritus erakordseks ja meeldejäävaks, samuti sellest, kuidas probleeme ette näha ja lahendada.

Aga mida teha siis, kui vastas on kõigutamatute, ent ilmselgelt ebaprofessionaalsete nõudmistega klient? „Ma räägin rahulikult, toon näiteid, milline lahendus sobiks paremini. Ega minagi ei oskaks teda veenda, kui mul poleks kogemust! Muidugi, kui klient jääb enda juurde kindlaks, siis nii on – aga kohe esimese äraütlemise peale ma veel alla ei anna! Veenan uute näidete põhjal teda veel.“

Milline on kõige toredam klient? „Avatud,“ vastab Heli kõhklematult, ja lisab: „Kõike ei saagi mõõta rahas, ka meie töötasusid mitte. Kliendi siiras tänu ja rahulolu on asjad, mis selles töös kõige rohkem motivatsiooni annavad, nii et tahad järgmist klienti veelgi paremini aidata, suunata ja nõu anda.“

Loe ka Lauluväljaku projektijuhi Angela ja Paula kogemustest!